Blogi

Ajastul, mil jätkusuutlikkus ja keskkonnateadlikkus on muutumas üha olulisemaks, on oluliselt muutumas ka meie igapäevane suuhooldusrutiin. Nii on viimasel ajal hambapasta kõrval turule tulnud hambapesutabletid kui keskkonnasõbralikum alternatiiv hambapastale. Käesolevas blogipostituses võrdleme tavalist hambapastat hambapesutablettidega, tuues välja tablettide eelised tavalise hambapasta ees.

Hambapasta on geel või pasta, mida kasutatakse hammaste puhastamiseks ja kaitseks hamba- ja igemeprobleemide vastu. Laiatarbe kaubana hakati hambapastat tootma ja tarvitama 19. sajandi lõpus kui selle populaarsus on ajas üha kasvanud ning saanud tänapäevaks üheks enimkasutatavaks hügieenivahendiks.

Hambapesutabletid on tegelikult tabletiks pressitud pulber. Erineva koostisega pulbrit on hammaste puhastamiseks kasutatud juba aasta tuhandeid Vana-Egiptuses, Roomas, Kreekas ja mujal. Laiemasse kasutusse jõudsid hambapulbrid aga, nagu hambapastagi, alles 19. sajandil, kuid ei saavutanud kunagi hambapastaga sarnast populaarsust. Kaasajal on aga ka pulber ja sellest valmistatud tabletid tegemas tagasitulekut ning võitmas üha uute kasutajate südameid.

Koostis

Nii tavaline hambapasta kui ka hambapesutabletid sisaldavad tõhusaks suuhoolduseks olulisi koostisosi, nagu fluoriid, puhastus- ja abrasiivained ning lõhna- ja maitseained. Lisaks otsestele toimeainetele leidub hambapasta koostises erinevaid toote omadusi parandavaid lisaaineid. Võrreldes pastaga on tabelettide koostis lihtsam ning koostisosasidki on tavaliselt vähem, seda eelkõige tablettide veevaba koostise tõttu. Seetõttu võivad tabletid hästi sobida inimestele, kes on teatud hambapasta koostisosade suhtes tundlikud või allergilised või eelistavad looduslikuma koostisega tooteid. Järgnevalt vaatleme traditsioonilise hambapasta ja hambapesutablettide koostist lähemalt.

Hambapasta

Hambapesutabletid

vesi (Aqua), hüdrogeenitud räni (Hydrated Silica), sorbitool (Sorbitol), PEG-12, aroom (Aroma), naatriumlaurüülsulfaat (Sodium Lauryl Sulfate), söögisooda (Sodium Bicarbonate), ksantaankummi (Xanthan Gum), kaaliumhüdroksiid (Potassium Hydroxide), tselluloosikummi (Cellulose Gum), tetranaatrium pürofosfaat (Tetrasodium Pyrophosphate), fosforhape (Phosphoric Acid), naatriumfluoriid (Sodium Fluoride), naatriumsahhariin (Sodium Saccharin), limoneen (Limonene), vaskftalotsüaniin (CI 74160), titaaniumdioksiid (CI 77891). Kasutatud aroomaine sisaldab omakorda järgnevaid koostisosasid: anetool (Anethole), eukalüptool (Eucalyptol), limoneen (Limonene), põldmündi ekstarkt (Mentha Arvensis Extract), piparmündi eeterlik õli (Mentha Piperita Oil), mentool (Menthol)

mikrokristalliline tselluloos (Microcrystalline Cellulose), söögisooda (Sodium Bicarbonate), ränidioksiid (Silica), naatriumlaurüülglutamaat (Sodium Lauroyl Glutamate), magneesiumstearaat (Magnesium Stearate), looduslik mündi aroom (Aroma), mentool (Menthol), ksantaankummi (Xanthan Gum), stevia (Stevioside), sidrunhape (Citric Acid), naatriumfloriid (Sodium Fluoride), eugenool (Eugenol)

Kui hambapasta koostises leiab 23 erinevat koostisosa, siis tablettide puhul on koostisosasid pea kaks korda vähem ehk 12. Sellest võib juba järeldada, et tablettide tootmine nõuab vähem resursse ning on seetõttu tõenäoliselt ka keskkonnasäästlikum. Tabletid on põhitoimeaine (naatriumfluoriid) poolest sarnase koostisega, kuid erinevalt pastast ei sisalda vett, mistõttu on neid võimalik toota vähemate koostisosadega ja ilma säilitusaineteta.

Vaadates erinevaid koostisosasid ning nende võimalikku mõju organismidele (nii inimestele kui ka teistele organismidele, sealhulgas näiteks vee elustikule), siis tavalise hambapasta puhul jääb silma päris mitu küsitava mõjuga koostisosa, mida tablettides ei ole.

Naatriumlaurüülsulfaat (SLS ehk sodium lauryl sulfate) on sünteetiline aniooniline pindaktiivne puhastusaine, mida kasutatakse paljudes kodukeemia vahendites vahu tekitamiseks ja mustuse sidumiseks. Kuigi ametlikult on selle puhastusvahendites sh hambapastades kasutamine lubatud ehk tunnistatud ohutuks selle kasutatavates kogustes, on mitmed teadusuuringud näidanud, et antud aine on potentsiaalne keskkonnatoksiin, omades ohtu nii inimestele kui ka teistele elusorganismidele, eriti vee-elustikule (1).

Polüetüleen-glükool (polyethylene glycol) ehk PEG ühendid on naftapõhised ühendid, mida hambapastas kasutatakse stabilisaatorina. Tegemist on allergeeni ja potentsiaalselt ohtliku ühendiga, mida pigem tasuks vältida, eriti aine vastu ülitundlikel inimestel (2).

Titaaniumdioksiidi (titanium dioxide) kasutatakse hambapastas värvainena pastale säravvalge värvuse andmiseks. Titaaniumdioksiid on ohtlik eelkõige nanoosakestena, millel on võime imenduda organismi kudedesse ning korduva kasutamise puhul organismis ka akumuleeruda (3). Hambapastast tulenev titaaniumdioksiidi organismi sattumise oht on suurem eriti alla kuue aastaste laste puhul, kes kipuvad hambapastat alla neelama, täiskasvanute puhul on selline oht märksa väiksem.

Tetranaatrium pürofosfaati (tetrasodium pyrophosphate) kasutatakse hambapastas hambakivi tekke vastase vahendina takistades kaltsiumi ja magneesiumi ladestumist hamba pinnale. Tetranaatrium pürofosfaati sisladavad hambapastad ei ole soovitatavad kasutamiseks alla 12 aastastele lastele, mõju täiskasvanutele on lahtine (4). Nii tetranaatrium pürofosfaat kui ka fosforhape (phosphoric acid) ning teised fosforiühendid põhjustavad veekogudesse sattudes vetikate vohamist ja veekogude eutrofeerumist, mis on üha suurenev keskkonnaprobleem (5).

Seega kokkuvõttes, kuigi kõik hambapastades kasutatavad ained on regulatiivselt lubatud ning nende kasutatavate koguste juures ohutuks tunnistatud, võivad mõningad neist siiski olla potentsiaalselt ohtlikud või vähemalt problemaatilised, nii organismile kui ka keskkonnale. Paraku napib paljude koostisosade puhul piisavalt teadusuuringuid. Võrdlusena võib tuua triklosaani, mis alles hiljuti oli hambapasta koostisosana vägagi levinud, kuid on nüüdseks keelatud kui potentsiaalselt ohtlik ühend. Hambapesu vahendit valides võiks seega eelistada pigem võimalikult lihtsa ja loodusliku koostisega vahendit. Selles osas on hambapesutablettidel pasta ees selge eelis.

Pakend

Üks olulisemaid erinevusi tablettide ja tavapärase hambapasta vahel on kindlasti pakend. Hambapasta pakendiks on traditsiooniliselt enamasti plastist või metallist tuub. Plast on aga teatavasti seotud üha suureneva plastireostuse ja mikroplasti probleemiga. Globaalselt tarbitakse aastas enam kui 20 miljardit tuubi hambapastat. Hambapasta tuube on nende valmistamisel kasutatud komposiitmaterjalide (erinevat tüüpi materjalide segu, mida on keeruline üksteisest eraldada) tõttu sageli üsna raske ümbertöödelda ja taaskasutada. Metallist tuub on parem variant, kuid jällegi võib probleemiks olla erinevate materjalide segunemine, mis teeb nende taaskasutuse keeruliseks.

Hambapesutabletid seevastu on tavaliselt minimaalses või plastikuvabas (paber, kartong, metall, klaas) pakendis. See vähendatud pakend mitte ainult ei vähenda plastijäätmeid, vaid ka transpordiga seotud süsiniku jalajälge. Paljud hambapesutableti brändid on pühendunud jätkusuutlikkusele, mistõttu on need keskkonnateadlike tarbijate jaoks selgelt parem valik.

Kasutusmugavus

Hambapesutablettide kasutamine nõuab tavapärasest pastast veidi erinevat rutiini. Harjale pasta pigistamise asemel, vajab tablett eelnevat katki närimist, kuni see saavutab vahutaolise konsistentsi, misjärel võib hambaid harjata nagu tavalise pasta puhul. Erinev kasutuskogemus võib nõuda lühikest kohanemisperioodi, kuid enamike kasutajate jaoks kaalub saadav kasu esialgse õppimiskõvera kindlasti üle. Kui poolvedel pasta võib harja pealt kergesti maha kukkuda, määrides riideid või vannituba, siis tablettide puhul seda probleemi pole. Samuti on tablettidega vähem raiskamist. Tabletid sisaldavad täpset kogust, pasta puhul on täpne doseerimine keerulisem ning pigem kipume seda kasutama rohkem kui vähem. Samuti ei ole tablettide puhul probleemi toote lõpuni kasutamisega, samal ajal kui tuubis pasta puhul jääb alati mingi kogus tuubi alles, mida sealt päris lõpuni kätte ei saa.

Hambapesutabletid on formaadilt väikesed, kompaktsed ja kerged, mistõttu sobivad need ideaalselt reisimiseks ja kaasaskandmiseks. Terve pastatuubi asemel saab tablette kaasas kanda täpse vajamineva koguse jagu. Tahkel kujul tablette võib käsipagasis kaasa võtta ke lennukisse. Hambapasta puhul tuleb alati eelnevalt kontrollida kas ja millises koguses on see käsipagasis lubatud.

Kokkuvõte 

Nagu selgus on hambapesutablettidel tavalise pasta ees mitmeid eeliseid:

• Lihtsam pakend. Tabletid ei vaja plastist tuubi. Taas üks plastpakend vähem!
• Täpne kogus – üks tablett üheks pesukorraks, pasta puhul ei tea aga kunagi mitmeks korraks tuubis veel pastat järel on. Pasta puhul on ke kerge üledoseerida, kasutades toodet rohkem kui tegelikult vaja, mis kokkuvõttes tähendab suuremat raiskamist.
• Tablette on lihtsam kasutada. Tegelikult ka, pistad suhu ja hammustad katki. Ei mingit jändamist kogemata harjalt mahakukkunud pastaga.
• Tabletid ei sisalda vett ja neis on vähem koostisaineid, mistõttu on need ka suu- ja keskkonnasõbralikuma.
• Väiksem veekulu. Tabletid ei sisalda eraldi vahuainet, mistõttu tekitavad need vähem vahtu ning suud pole vaja pesujärgselt nii põhjalikult loputada kui pasta puhul. Tableti kasutamiseks ei ole vaja eraldi vett, kuid suu pesujärgne loputamine on siiski soovitatav.
• Tablette on mugavam kaasaskanda, need on väikesed ning korraga saad kaasa võtta täpselt sellise koguse nagu vaja, ükskõik kuhu lähed.
• Lihtne jagada. Kui tuubis hambapasta jagamine võib tunduda ebahügieeniline, siis tablettide puhul seda probleemi ei ole.

Denttabs hambapesutabletid

Denttabs on saksa suuhügieeni toodete bränd, mille eesmärgiks on suuhügieeni muutmine keskkonnasõbralikuks. Denttabsi uuenduslikud hambapesutabletid tulid esmakordselt müügile 2003. aastal olles ühed esimesed omalaadsed turul, kuid on nüüdseks võitnud südameid ja järgijaid üle maailma. Denttabsi kogemus ja pühendumus oma missioonile ja väärtustele (jätkusuutlikkus, julgus, läbipaistvus, terviklikkus) on garantii toodete kõrgele kvaliteedile ja brändi keskkonnasäästlikule eetosele. Denttabsi tooted on väljatöötatud ja heakskiidetud professionaalsete hambaarstide poolt. Pakendina on kasutatud maisitärklisest bioplasti.

Viidatud allikad:

1. Asio, J. R. G., Garcia, J. S., Antonatos, C., Sevilla-Nastor, J. B., & Trinidad, L. C. (2023). Sodium lauryl sulfate and its potential impacts on organisms and the environment: A thematic analysis. Emerging Contaminants, 100205. https://doi.org/10.1016/j.emcon.2023.100205
2. Skaare, A., Kjærheim, V., Barkvoll, P., & Rølla, G. (1997). Skin reactions and irritation potential of four commercial toothpastes. Acta Odontologica Scandinavica, 55(2), 133-136. https://doi.org/10.3109/00016359709115405
3. Rompelberg, C., Heringa, M. B., van Donkersgoed, G., Drijvers, J., Roos, A., Westenbrink, S., … & Oomen, A. G. (2016). Oral intake of added titanium dioxide and its nanofraction from food products, food supplements and toothpaste by the Dutch population. Nanotoxicology, 10(10), 1404-1414. https://doi.org/10.1080/17435390.2016.1222457
4. Levine, R. S. (2020). Pyrophosphates in toothpaste: a retrospective and reappraisal. British Dental Journal, 229(10), 687-689. https://doi.org/10.1038/s41415-020-2346-4
5. Kim, E., Yoo, S., Ro, H. Y., Han, H. J., Baek, Y. W., Eom, I. C., … & Choi, K. (2013). Aquatic toxicity assessment of phosphate compounds. Environmental health and toxicology, 28. https://doi.org/10.5620/eht.2013.28.e2013002

Jaga seda artiklit:

Valik hambapesutablette meie veebipoes:

Või vaata kõiki tooteid kategoorias suuhooldus