You are currently viewing Jäätmevaba, vegan ja looduslik päikesekaitse – jah, see on võimalik

Jäätmevaba, vegan ja looduslik päikesekaitse – jah, see on võimalik

Mis oleks suvi ilma päikeseta? Sest just päike ja suvesoojus on see, mis teeb suvest õige suve. Päikese käes aega veetes ei tohiks aga ära unustada päikesekaitset. Salakaval ja nähtamatu päikesekiirgus kiirendab naha vananemisprotsesse ning põhjustab eluohtlikku haigust – nahavähki. Kuidas kaitsta ennast efektiivselt päikesekiirguse eest tehes seda võimalikult looduslikult ning keskkonnasõbralikult?  

Miks on päikesekiirgus ohtlik?

Meile silmaga nähtav päikesevalgus on tegelikult vähem kui pool (umbes 44%) päikese poolt tekitatavast kiirgusest. Lisaks nähtavale valgusele kuulub päikeselt tuleva kiirguse hulka ka silmaga nähtamatud infrapuna- (57%) ja ultraviolettkiirgus (3%). Ultraviolett- ehk UV-kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mis jaguneb omakorda erinevateks lainepikkusteks, millest antud kontekstis olulisemad on ultraviolett A ehk UVA ning ultraviolett B ehk UVB. Maale jõudvast UV-kiirgusest 95% moodustab UVA ning ülejäänud 5% UVB kiirgus. 

UV-kiirgus mõjutab meid nii positiivselt kui ka negatiivselt, aidates ühelt poolt kaasa organismis D-vitamiini sünteesile, kuid põhjustab samaaegselt naha enneaegset vananemist ning võib kahjustada DNA-d. Leebema toimega UVA kiirgus omab mõju aastaringselt põhjustades peamiselt naha vananemist ja kortsude teket. UVB kiirgus, mida esineb rohkem just intensiivsema päikesepaiste puhul on intensiivsema mõjuga põhjustades päikesepõletust, DNA kahjustusi ja nahavähki. Hiljutisemad teadusuuringud on samas näidanud, et ka UVA kiirgus võib mõjutada nahavähi teket. Seega on potentsiaalset ohtlikud mõlemad, nii UVA kui ka UVB kiirgused.

Päikesekiirguse kahjulike mõju eest kaitsmiseks on välja töötatud UV-filtriga päikesekaitsevahendid (kreemid, piimad, spreid), mis absorbeerivad UV-kiirguse ning kaitsevad nahka päikesepõletuse ja selle tagajärgede (sh nahavähk) eest. Päikesekaitsevahendite kasutamine võib ära hoida ka naha enneagset vananemist. 

pexels mikhail nilov 8156195 scaled e1623059459974

Mineraalne vs keemiline päikesekaitse

Päikesekaitsevahendid sisaldavad oma koostises komponente, mis blokeerivad UV-kiirguse kahjuliku mõju. Kasutusel on kahte eri tüüpi UV filtreid – orgaaniline (st süsinikku sisaldavad ühendid, mitte segamini ajada loodustoodete puhul kasutatava mõistega, mis tähistab mahepõllundust) ehk keemiline filter ja inorgaaniline (st süsinikku mittesisaldav) ehk füüsiline ehk mineraalne filter. 

Sünteetilise ehk keemilise päikesekaitse puhul toimub kaitse keemiliselt. Nendes kasutatavad sünteetilised keemilised ühendid (enamasti erinevad petrokemikaalid, näiteks avobenzone, octinoxate, octisalate, octocrylene ja oxybenzone) imenduvad nahka ja absorbeerivad nahale langeva UV kiirguse muundades selle keemilise reaktsiooni käigus infrapuna kuumuseks, mis seejärel nahalt vabaneb.

Mineraalse ehk füüsilise päikesekaitse puhul toimub kaitse kolmel viisil – ultraviolettkiirgust absorbeerides, hajutades ning peegeldades. Nendes kasutatavad aktiivained – tsinkoksiid ja/või titaandioksiid (inglise keeles zinc oxide ja titanium dioxide) moodustavad nahale kaitsva kihi, mis absorbeerib ja hajutab nahale langevat UV kiirgust seda samal ajal ka nahalt tagasi peegeldades, vähendades sellega UV kiirguse mõju ja blokeerides selle jõudmist sügavamatesse nahakihtidesse. 

Mitmed viimase aja teadusuuringud on näidanud, et keemilise filtriga kaitsevahendites kasutatavad keemilised ühendid imenduvad naha kaudu organismi ning võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, häirida organismi hormonaalset tasakaalu, suurendada vähkipõhjustavate vabade radikaalide hulka ning põhjustada muid tervise hädasid. Teaduslik konsensus selliste ühendite kahjulikkuses hetkel siiski puudub ning vaja on täiendavaid uuringuid, kuid igal juhul tasub olla ettevaatlik. Lisaks inimorganismile võivad mõningad keemilised ühendid ohustada ka maismaa ja vee elustikku (eriti koralle), mistõttu on mõnel pool maailmas (Hawaii, Florida, Palau) juba sellised päikesekaitsevahendid keelustatud (eelkõige vahendid mis sisaldavad koostisosi nagu oxybenzone, octinoxate, octocrylene, triklosaan ja parabeenid aga ka mõned teised ühendid, parema ülevaate potentsiaalselt kahjulikest ühenditest leiad siit). (1, 2, 3, 4) 

Mineraalse filtriga kaitsevahendites kasutatavad tsinkoksiid ja titaandioksiid on organismile ohutumad, sest ei imendu nahka. Seetõttu on need ka nahasõbralikumad ja sobivad ka tundlikumale ja allergilisele nahale. Oluline on ka eristada nano ja mitte-nano ühendeid. Nano ühendid on väiksemad ja seetõttu kergemini organismi sattuvad ning potentsiaalselt ohtlikud ka keskkonnale ja vee-elustikule. Kvaliteetsemates päikesekaitsevahendites kasutatakse seetõttu mitte-nano (non-nano) ehk mikro ühendeid, mille nahaläbivus on veelgi väiksem. Seetõttu on need hetkel ühed keskkonnasõbralikumad UV filtritena kasutatavaid ühendid üldse. (5, 6)

pexels rfstudio 3618606 scaled e1623060348200

Milline on hea, efektiivne ja samal ajal võimalikult keskkonnasõbralik päikesekaitse?

Järgnevalt mõned näpunäited, mida tuleks jälgida päikesekaitsevahendi valimisel. 

Mineraalne UV-filter: kui otsid võimalikult naha- ja/või keskkonnasõbralikku päikesekaitset vali pigem mineraalse filtriga päikesekaitsevahend, mille toimeaineks on mitte-nano (inglise keeles non-nano) tsinkoksiid (zinc oxide). Kuigi ka nano ühendid on hetkel tunnistatud ohutuks, jääb nende puhul siiski vähemalt teoreetiline võimalus naha sügavamatesse kihtidesse imenduda.

Keemiline UV-filter: kui siiski eelistad kasutada keemilise filtriga kaitsevahendit, siis vali vahend, milles ei ole oksübensooni (Oxybenzone) või teisi potentsiaalselt ohtlikke ühendeid nagu parabeenid või triklosaan.

Laiaspektriline kaitse (UVA, UVB) ja SPF vähemalt 30. Hea ja efektiivne päikesekaitsevahend on piisavalt tugev, et blokeerida UV kiirguse kahjuliku mõju, pakkudes seejuures kaitset nii UVA kui ka UVB kiirguse kahjulike mõjude eest (otsi pakendilt märget Broad Spectrum ehk kaitse võimalikult laia kiirgusspektri eest). Soovitatav on kasutada vahendeid, mille kaitsevõime ehk SPF (Sun Protection Factor – päikesekaitsefaktor, näitab kui hästi vahend päikesekiirguse eest kaitseb, mida suurem number seda tugevam kaitse) on vähemalt 30 või enam. Mida heledam nahatoon, seda suurem on risk päikesepõletuse tekkeks. Tavaliseks väljas käimiseks piisab ka heledama naha puhul vähemalt 30 SPF tugevusest kaitsest, seda eeldusega et korraga ei veedeta päikese käes rohkem kui paar tundi. Pikemalt päikese käes viibides aga tuleks kasutada tugevama faktoriga kaitset (SPF 50+).

Veekindel koostis. Hea päikesekaitsevahendi tunnuseks on ka püsivus, see tähendab, et see ei kulu kergesti maha (näiteks higi või veega) ning püsib kauem nahal aktiivsena, pakkudes kaitset ka sporti tehes või vees olles. Füüsiline päikesekaitsevahend püsib nahal kauem ning on vastupidavam. 

Kreem, mitte sprei. Spreiga päikesekaitsevahendid lenduvad, sattudes kergemini organismi ja keskkonda, mistõttu tuleks eelistada kaitsevahendit, mis on kreemi või vedeliku kujul.  

Plastivaba pakend. Kui kõik eelnevad faktorid on täidetud võiks ideaalis tähelepanu pöörata ka toote pakendile ning eelistada võimalikult lihtsat ja kergesti ümbertöödeldavat pakendit (mida vähem pakendit ja erinevaid materjale seda parem). Kuigi enamik tooteid on plastpakendis võiks võimaluse korral eelistada plastivabu alternatiive. Plast kui nafta põhine produkt ei lagune looduses ning on seetõttu kujunenud kaasaja üheks suurimaks keskkonnasaaste põhjustajaks (plastpakendi probleemist võid lähemalt lugeda veel meie blogist: Plastpakendi probleemist – ütleme ei plastikule).

Päikesekaitsevahendeid, mis kõiki eelnevaid kriteeriume täidaks ei ole paraku kuigi palju, kuid mõned siiski on (loe edasi järgmises lõigus) ja ehk lisandub täiendavaid valikuid veel ka tulevikus. Lõpetuseks, päikesekaitsevahend üksi ei pruugi olla piisav hoidmaks ära nahakahjustuste või vähi teket. Päikesekaitsevahendist tõhusam on liigse päikesekiirguse vältimine ning naha kaitsmine riiete abil.

Amazinc päikesekaitsevahendid

Amazinc! mineraalsed looduslikud päikesekaitsevahendid

Amazinc! on 2015. aastal Tšehhis asutatud nahahooldustoodete bränd, mis keskendub peamiselt keskkonnasõbralike ja looduslike mineraalsete UV-filtritega päikesekaitsevahendite tootmisele. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda organismile ohutuid kuid samas efektiivseid ja toimivaid päikesekaitsevahendeid, mis ei kahjustaks samas keskkonda ning oleks võimalikult keskkonnasõbralikud. Amazinc! päikesekaitsevahendid on loodusliku koostisega ning aktiivainena on kasutatud katmata non-nano tsinkoksiidi, mis on hetkel saadaolevatest üks ohutumaid ja nahasõbralikumaid UV-filtreid, pakkudes laiaspektrilist kaitset nii UVA kui ka UVB kiirguse eest ning sobides ka tundlikuma nahaga inimestele ja lastele. Kõrvalkoostisosadena kasutatakse taimseid õlisid (mandli- ja oliiviõli, erinevad eeterlikud õlid) ja võideid, oliiviskvaleeni, mesilasvaha, lanoliini. Enamus tooteid on sobilikud veganitele. Lisaks looduslikule koostisele on tähelepanu pööratud ka pakendile – enamus Amazinc! Tooteid on plastivabas (või peaaegu plastivabas) alumiiniumist või kartongist pakendis, mida on lihtne ümbertöödelda või taaskasutada.   

Amazinc päikesekaitsevahenditega saad lähemalt tutvuda siin.

(1) Sunscreen Guide – Rated by Scientists. EWG. https://www.ewg.org/sunscreen/report/the-trouble-with-sunscreen-chemicals/

(2) Fivenson D, Sabzevari N, Qiblawi S, Blitz J, Norton BB, Norton SA. Sunscreens: UV filters to protect us: Part 2-Increasing awareness of UV filters and their potential toxicities to us and our environment. Int J Womens Dermatol. 2020 Sep 9;7(1):45-69. doi: 10.1016/j.ijwd.2020.08.008. PMID: 33537395; PMCID: PMC7838327. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33537395/

(3) Skincare Chemicals and Coral Reefs. NOAA. https://oceanservice.noaa.gov/news/sunscreen-corals-noaa-studies.html

(4) Moeller M, Pawlowski S, Petersen-Thiery M, Miller IB, Nietzer S, Heisel-Sure Y, Kellermann MY and Schupp PJ (2021) Challenges in Current Coral Reef Protection – Possible Impacts of UV Filters Used in Sunscreens, a Critical Review. Front. Mar. Sci. 8:665548. doi: 10.3389/fmars.2021.665548. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmars.2021.665548/full

(5) Literature review on the safety of titanium dioxide and zinc oxide nanoparticles in sunscreens. Australian Government. Department of Health. https://www.tga.gov.au/literature-review-safety-titanium-dioxide-and-zinc-oxide-nanoparticles-sunscreens

(6) Schneider SL, Lim HW. A review of inorganic UV filters zinc oxide and titanium dioxide. Photodermatol Photoimmunol Photomed. 2019; 35:442–446. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/phpp.12439

Jaga seda artiklit:

Valik päikesekaitsevahendeid seebipoe e-poes:

Lisa kommentaar