You are currently viewing Säästliku ja jätkusuutliku kehahoolduse teejuht

Säästliku ja jätkusuutliku kehahoolduse teejuht

Erinevad hügieeni- ja ilurutiinid on lahutamatu osa meie igapäevastest argitoimetustest. Olgu selleks siis käte-, keha- või peapesu, raseerimine, erinevate kreemide kasutamine vmt, oma väiksemad või suuremad ilurutiinid on tõenäoliselt kõigil. Viis kuidas me neid tegevusi teeme mõjutab meie isiklikku heaolu, kuid võib samas olla suureks koormaks keskkonnale. Kuidas saaksime tarbijatena oma ilu- ja hügieenirutiinides säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt toimida?

Sageli tähtsustame isiklikku heaolu rohkem, jättes mõju keskkonnale tagaplaanile. Samas on kaasaegse ilutööstuse mõju keskkonnale kasvanud keskonnakatastroofini, mida on raske ignoreerida. Ekspansiivsete põllumajandusvormide kasutamine, looduslike ressursside üleekspluateerimine, kergekäeline raiskamine, massiline jäätmete tootmine, keskkonna reostamine ja inimeste mürgitamine potentsiaalselt toksiliste ühenditega on vaid mõned näited ilutööstuse pahupoolest. Vaja on muutust, seda nii tootmise poole pealt kui ka meie enda tarbimiskäitumises. Järgnevalt esitamegi mõned põhimõtted ja lihtsad sammud, kuidas tarbijana oma isiklikke kehahooldusrutiine säästlikumaks, keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks muuta.

Säästliku ja jätkusuutliku kehahoolduse põhimõtted

Asenda vedelad tooted tahkete vastu

Kas kujutad ette elu ilma vedela šampooni või dušigeelita? Vaid veidi enam kui pool sajandit tagasi oli see tavapärane reaalsus. Seejuures polekski vaja millestki loobuda, muuta vaid formaati. Tahketel toodetel on vedelate ees mitu eelist. Nad on kontsentreeritud (väiksema koguse juures rohkem toodet), kompaktsemad, ei vaja keerulist (enamasti plastist) pakendit, on lihtsamini käsitletavad ja kaasaskantavad. Kompaktsus tähendab ka lihtsamat transporti ja hoiustamist, mis omakorda vähendab selleks vajaminevat ressursikasutust ja kulusid. Vedelate toodete põhikomponentideks on vesi (jah, sinu dušigeel või šampoon koosneb 50-95% ulatuses veest) ning petrokemikaalidel baseeruvad sünteetilised puhastusained. Vesi rikneb kergesti, mistõttu vajavad enamus vedelaid tooteid lisaks säilitusainete kasutamist. Rääkimata spetsiaalsest veekindlast (enamasti plastist) pakendist. Seega kokkuvõttes ostame ja kasutame toodet, millest enamuse moodustab puhas vesi ning mille toimeaineks on petrooliumil ja naftal põhinevad sünteetilised puhastusained, kummaline kas pole?

Milliseid vedelaid tooteid on juba täna võimalik tahkete vastu asendada? Üks lihtsamaid vahetusi on ilmselt vedela seebi asendamine tahke seebiga. Vedel seep, dušigeel ja vedel šampoon on suures osas kõik 20. sajandi tooted (vedel seep leiutati juba küll veidi varem, kuid laiatarbe kasutusse jõudis 20. sajandi keskel), mille edu taga on osav turundus. Enne seda oli valdavaks tahke seebi kasutamine ning tegelikult pole mingit põhjust, miks ei võiks see nii olla ka tänapäeval. Ka dušigeeli võib vabalt asendada tahke kehaseebiga. Seejuures ei tasu karta, et tahke seep mõjub nahale halvasti või on kuidagi ebahügieenilisem. Kvaliteetne kõrgete taimsete õlide sisaldusega looduslik seep pakub nahale piisavalt niisutust seda liigselt kuivatamata ja naha pinda kahjustamata.

Tahke seep sobib suurepäraselt asendama ka raseerimisvahtu või -geeli. Põhimõtteliselt on raseerimiseks võimalik kasutada mistahes seepi, kuid paremini sobivad kreemised või tihke vahuga (näiteks kõrge sheavõi sisaldusega) seebid või spetsiaalse koostisega raseerimisseebid. Vedela šampooni ja palsami asemel tasub kindlasti proovida tahket šampooni ja palsamit. Erinevate tahkete šampoonide valik turul suureneb kiiresti ning uusi brände lisandub pidevalt.

Tahkete seepide ja šampoonide kõrval leidub järjest rohkem ka muud tahket kosmeetikat, mille puhul oleme muidu harjunud vedelama konsistentsiga. Näiteks tahked kreemid või hammaste pesemiseks mõeldud tabletid. Hambapesutabletid toimivad nagu tavaline hambapasta, kuid on tableti kujul. Tänu tahkele formaadile ei vaja tabletid tavapärast plastist pakendit ning neid on võimalik hoiustada klaaspurgis, metallist toosis või lihtsas paberpakendis. Samuti on keskkonnasõbralikum tablettide koostis ja kasutamisviis. Kui tavalise hambapasta puhul on pea võimatu kogu toodet lõpuni ära kasutada (midagi jääb ikka tuubi alles), siis tablettide puhul saab kogu toote lõpuni ära kasutada ilma midagi minema viskamata vähendades nii raiskamist.

Loe lisaks: 10+ põhjust, miks armastada seepi | Dušigeel vs seep – kumba eelistada ja miks? | Tahke šampoon – mis see on ja kellele see mõeldud on? | Tahke šampoon vs vedel šampoon

Jälgi toodete koostist ning eelista lihtsama loodusliku koostisega tooteid

Eespool sai juba põgusalt mainitud vedelates kehahooldustoodetes sisalduvaid sünteetilisi toimeaineid. Selliste koostisainete peamiseks probleemiks on nii nende tootmiseks vajaminev suur ressursside kulu kui ka nende potentsiaalselt negatiivne mõju elusorganismidele. Iga sünteetiline (inimese poolt laboris loodud) aine vajab eraldi uurimist, mis on sageli keeruline, aeganõudev ja kulukas protsess. Paljud kunagi ilutööstuses laialdaselt kasutusel olnud sünteetilised ühendid on tänaseks keelatud või lisatud potentsiaalselt ohtlike ainete nimekirja, paljude teiste ainete mõju (nii inimestele kui keskkonnale) on samas veel avastamata. Keemilise UV- filtriga päikesekreemides laialdaselt kasutatavad oksübenseen ja oktinoksaat ohustavad mereelustikku (eriti koralle), mistõttu on need koostisosad juba paljudes riikides keelatud, samalajal kui mujal nende kasutus esialgu jätkub (1). Paljudes toodetes laialdaselt kasutatav mikroplast, näiteks mikrohelmete kujul dušigeelides, on samuti ohuks mereelustikule, ohustades nii kalu kui ka merelinde, sellele vaatamata jätkub nende kasutamine ilutoodetes (2)(3).

Nii oma isiklikku tervist kui ka keskkonda silmaspidades tuleks seega eelistada pigem loodusliku koostisega tooteid ning vältida petrokemikaale, sulfaate, parabeene, pestitsiide, ftalaate, mikroplasti (polüetüleen, polüpropüleen, PET ühendid) ning teisi potentsiaalselt toksilisi sünteetilisi ühendeid sisaldavaid tooteid (4)(5)(6). Seejuures tuleb nentida, et kõik sünteetiline ei pruugi alati olla halb ning nii mõnigi kord võib sünteetiline koostisosa olla parem kui selle looduslik alternatiiv (sagedaseks probleemiks on looduslike ainete ebapuhtus). Igaljuhul tuleks eelistada tooteid, millel on võimalikult lihtne koostis, sest mida vähem on erinevaid koostisosi, seda väiksem on tõenäoliselt ka selle toote keskkonnamõju. Erinevate sünteetiliste ja ka looduslike koostisosade ohtlikkust on võimalik kontrollide interneti andmebaaside vahendusel nagu näiteks EWG Skin Deep kosmeetiliste koostisosade andmebaas või lihtsa internetiotsinguga.

Sünteetilise koostisega tavalise poeseebi (Dove, Palmolive jt.) asemel on parem kasutada loodusliku koostisega seepi. See on nahasõbralikum, valmistatud sageli käsitööna ning väiksema keskkonnajäljega. Erinevate plasttuubis või -toosis keerulise koostisega kreemide asemel, sobib kasutada naturaalseid võideid ja määrdeid, nagu sheavõi, kookosvõi vmt. Alumiiniumsoolasid ja sünteetilist parfüümi sisaldava plastpakendis deodorandi või antiperspirandi asemel võiks kasutada mõnda loodusliku koostisega alternatiivi kartongtuubis, klaaspurgis või plekktoosis. Keerulise keemilise koostisega ja vee-elustikku ohustava päikesekreemi asemel võiks kasutada aga loodusliku ja vegan koostisega mineraalse UV-filtriga päikesekaitsekreemi.

Loe lisaks: Looduslik seep vs sünteetiline seep – kumba eelistada ja miks? | Jäätmevaba, vegan ja looduslik päikesekaitse – jah, see on võimalik

Vali tooted, mis on lihtsasti ümbertöödeldavas või taaskasutatavas pakendis

Pakend võib küll tunduda ühe viimase asjana, mida ühe ilutoote juures jälgida, kuid just pakend on sageli toodete üks suurimaid jalajälgi keskkonnale. Kogu kaasaegne ilutööstus on suuresti sõltuvuses plastist, tootes igapäevaselt miljoneid tonne plastprügi. Plast on küll odav, kuid mitte kuigi keskkonnasõbralik. Jah, plasti on võimalik ümbertöödelda, millele ka paljud brändid rõhuvad, kuid reaalsus on paraku see, et ümbertöötlemisele jõuab vaid väga väike kogus plasti. Suurem osa plastjäätmetest kas ladustatakse prügimäel või põletatakse. Lisaks, plasti ei ole võimalik lõputult ümbertöödelda, iga ümbertöötlusringiga väheneb selle kvaliteet. Seega ei ole plasti puhul ümbertöötlemine tegelikult lahendus. Vaja on teisi alternatiive ning tarbijana on meil hea võimalus selliseid lahendusi toetada neid soetades ja kasutades.

Plastist pakendis toodete asemel võiks võimaluse korral eelistada muid lihtsasti ümbertöödeldavatest või biolagunevatest materjalidest pakendeid nagu kartong või paber, klaas või metall. Veelgi parem variant on tarbida minimaalselt pakendatud või pakendivabu tooteid. Vältida tuleks ka aerosooliga keha- ja juuksehooldusspreisid. Need sisaldavad kergesti lenduvaid toksilisi orgaanilisi ühendeid nagu ksüleen ja formaldehüüdid, mis võivad kergesti sattuda organismi või kahjustada keskkonda jäädes teisi elusorganisme või tekitada reostust (radiatsioon, õhusaaste).

Loe lisaks: Plastpakendi probleemist – ütleme ei plastikule 

Eelista mitmeotstarbelisi tooteid

Tarbimisühiskonnas elades oleme harjunud, et iga tegevuse ja funktsiooni jaoks on olemas eraldi tooted. Turundussõnumitega on meile selgeks tehtud, et universaalsed tooted ei toimi ning parem on kasutada ülispetsiifilise ja kitsa funktsionaalsusega tooteid, sest need on paremad ja efektiivsemad. Sageli võib see ka nii olla, kuid kas igas valdkonnas on see tegelikult ikka nii oluline, et väärib eraldi toodet. Võibolla rahuldaks meie vajadusi ka universaalsema funktsionaalsusega tooted. Mida rohkem kitsa ja spetsiifilise funktsionaalsusega tooteid, seda rohkem kulub ka nende jaoks ressursse ning seda suurem on kogu tarbimine. Vähendades ostetavate ja tarbitavate toodete arvu, vähendad ka tarbitavate pakendite ja jäätmete hulka. Kaks-ühes seep-šampoonid, mis sobivad nii keha kui ka juuste pesemiseks on hea näide lihtsast kuid multifunktsionaalsest tootest. Eraldi šampooni ja palsami asemel kasuta kaks-ühes šampoon-palsamit. Eraldi näo-, käte- ja kehakreemi asemel võib kasutada ühte kreemi, mis sobib kasutamiseks üle kogu keha jne. 

Väldi ühekordselt kasutatavaid tooteid

Ühekordselt kasutatavad tooted on kulu nii finantsilises kui ka ressursside efektiivse kasutamise mõttes. Paljudel juhtudel on olemas lihtsad korduvkasutatavad alternatiivid, mis toimivad sama hästi. 

Ühekordsete peamiselt meigieemalduseks mõeldud salvrätikute ja vatipatjade asemel võiks kasutada hoopis pestavaid ja korduvkasutatavaid padjakesi või riidelappe. Lisaks keskkonnahoiule aitab see kokku hoida ka rahaliselt, sest kaob ära vajadus nende toodete pidevaks ostmiseks. Korduvkasutatavaid meigieemalduse lappe on võimalik ka ise valmistada, kasutades selleks näiteks vanu käterätikuid, nii on kokkuhoid veelgi suurem.

Samuti tasub loobuda ühekordsest, peamiselt plastist pardlist vahetades see välja korduvkasutatava metallist vahetatava teradega pardli vastu. Selle metallterasid tuleb küll aegajalt vahetada, kuid erinevalt plastpardli teradest on need lihtsasti ümbertöödeldavad. Plastist hambaharjale on heaks alternatiiviks bambusest hari. Bambus on kiiresti taastuv taimne materjal ning on samas ka biolagunev. Kui plastist hambahari liigub peale minema viskamist prügimäele, siis bambusest harja võib (peale harjaste eemaldamist – need on enamasti nailonist) ka kodustes tingimustes komposteerida. Mõeldes miljarditele hambaharjadele, mida igal aastal minema visatakse tundub biolagunevast materjalist hambahari igaljuhul palju parem ja keskkonnasäästlikum lahendus. Hambaniit on teine suuhügieeni toode, mida on võimalik lihtsasti asendada. Tavaline hambaniit on valmistatud nailonist. Alternatiiviks on taas bambusest hambaniit. See on valmistatud bambusekiust, mida on täiendatud erinevate looduslike lisanditega (aktiivsüsi, taimsed vahad ja eeterlikud õlid). Erinevalt nailonist on bambus biolagunev ning komposteeritav ka kodustes tingimustes.   

Eelista vegan ja ökosertifikaadiga mahetooted

Traditsiooniliselt on ilutööstuses kasutatud üsna palju loomset päritolu koostisosasid. Loomsete produktide (mesi, piim, siid, mesilasvaha) kõrval leidub ka koostisosasid, mis on pärit otseselt surnud loomadelt (loomarasvad, skvaleen, karmiin, želatiin, platsenta, ambra jmt). Loomade kasvatamine ja kasutamine ilueesmärkidel on julm ja täiesti ebavajalik. Seda enam, et enamikele eelpool nimetatud koostisosadele on olemas täiesti toimivad taimsed alternatiivid. Lisaks eetilisele poolele on loomakasvatus ka suurema keskkonnajäljega. Samuti tasuks eelistada julmusevaba (tooteid ega nende koostisosasid ei ole testitud loomade peal) märgistusega tooteid. Kuigi Euroopa Liidus on loomkatsete tegemine keelatud on see mujal maailmas ikka veel levinud praktika ning mõnelpool isegi seadusega kohustuslik (näiteks Hiina). Loomkatsed pole mitte ainult ebaeetiline vaid sellel on ka negatiivsed tagajärjed keskkonnale (7). Samas peab kahjuks nentima, et vastavat märgistust on lihtne väärkasutada, sest selle kasutamise üle puudub kontroll ning tarbijatel ei ole võimalik tootjate väiteid kontrollida ning ka tootjad ise sageli ei kontrolli kõigi koostisosade vastavust julmusevaba nõudele, kasutades märgist pigem turunduslikel eesmärkidel.

Teine aspekt toodete valikul on koostisosade mahepõllumajanduslik päritolu ning seda kinnitav ökosertifikaat. Mahepõllumajanduslikku (inglise keeles organic, mille vastena kasutatakse eesti keeles tihti ka sõna orgaaniline) päritolu koostisosad on kasvatatud ilma keskkonna kahjulike väetiste ja putukatõrjevahenditeta ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikul meetodil. Selline kasvatamisviis on vähem ekspansiivne, kuid on samas kallim. Mahepõllumajanduslikult kasvatatud koostisosad on enamasti toodete pakenditel eraldi välja toodud või märgistatud (sageli märgistatud tärniga). Samas puudub ilutööstuses seadusandlik regulatsioon ja järelevalve mahepõllumajanduslike väidete õigsuse üle. Riiklikku regulatsiooni asendavad mingil määral erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt välja antavad ökosertifikaadid. Ökosertifikaat tagab, et konkreetse toote ja/või brändi koostisosade mahepõllumajanduslik päritolu on kontrollitud ja vastab märgist välja andva organisatsiooni rahvusvaheliselt ühtlustatud nõuetele ja standarditele.

Loe lisaks: Ökokosmeetika – keskkonnasõbralik naha- ja kehahooldus | COSMOS ökomärgis – looduskosmeetika kvaliteedi standard

Osta tooteid võimaluse korral korraga suuremates kogustes

Ostes tooteid korraga suuremates kogustes säästad nii transpordi kulude (kehtib nii e-poodidest kui ka tavapoodidest ostes) kui ka pakendite pealt (oleneb muidugi ka toote pakendist ja saadavalolevatest toote eri suuruses variatsioonidest). Sageli on korraga suuremas koguses ostmine ka rahakotile soodsam. Mõnikord võib olla mõistlik teha ilutoodete ostud koos sõbranna või mitme pere peale kokku, mis aitab taas säästa transpordi kulude pealt (eriti e-poodidest tellides).

Eelista kohalike väiketootjate toodangut

Tarbides kohaliku väiketootjate toodangut toetad kohalikku ettevõtlust ja majandust ning aitad kohalikel väikeettevõtetel konkureerida suurte hargmaiste korporatsioonidega. Kohalik väiketootmine on enamasti palju väiksema keskkonnamõjuga kui tööstuslik suurtootmine. Lisaks tootmise jalajäljele tuleb hargmaiste korporatsioonide puhul arvestada ka rahvusvahelise transpordi jalajäljega, mis mõnel puhul võib olla tootmise omast suuremgi. Kohalikult tarbitud peamiselt kohalikust toorainest ja kohalikult toodetud tooted on ideaalilähedane versioon jätkusuutlikust majandusmudelist.     

19 väikest sammu säästlikuma ja jätkusuutlikuma hügieeni- ja ilurutiini suunas

  1. Kasuta vedelseebi asemel loodusliku koostisega tükiseepi.
  2. Kasuta vedela dušigeeli asemel loodusliku koostisega kehaseepi.
  3. Kasuta vedelšampooni asemel tahket šampooni.
  4. Kasuta vedela palsami asemel tahket juuksepalsamit.
  5. Plastpudelis vedela vannivahu asemel kasuta tahket vannivahtu.
  6. Kasuta tavalise raseerimisvahu või -geeli asemel raseerimisseepi.
  7. Ühekordse plastist pardli asemel võta kasutusele korduvkasutatav vahetatavate metallist teradega pardel.
  8. Plasttuubis huulepalsami asemel kasuta kartongist tuubis või metalltoosis huulepalsamit.
  9. Kasuta plastivabas pakendis lihtsama loodusliku koostisega kreeme.
  10. Keemilise filtriga plastpakendis päikesekaitsekreemi asemel kasuta loodusliku ja vegan koostisega mineraalset päikesekaitsekreemi (eelistatult plastivabas pakendis)
  11. Plastpakendis deodorandi asemel kasuta loodusliku koostisega deodoranti kartongtuubis, klaaspurgis või plekktoosis. 
  12. Sünteetilise kehapesu svammi asemel võta kasutusele looduslikust taimsest kiust svamm, näiteks luffa või merekäsnast pesusvamm.
  13. Ühekordsete meigieemalduspatjade asemel kasuta korduvkasutatavaid pestavaid lappe (miks mitte valmistada neid ise vanadest käterätikutest).
  14. Plasttuubis hambapasta asemel kasuta hambapesutablette või -pulbrit.
  15. Plastist hambaharja asemel võta kasutusele bambusest hambahari.
  16. Nailonist hambaniidi asemel kasuta bambusest hambaniiti.
  17. Tavalise WC paberi asemel kasuta ümbertöödeldud paberist või bambusest WC paberit või loobu paberist üldse ja hakka kasutama bideed.
  18. Kasuta ühekordsete plastist kõrvatikkude asemel bambusest kõrvatikke või võta kasutusele korduvkasutatav kõrvaork.
  19. Ühekordsete hügieenisidemete asemel võta kasutusele korduvkasutatavad riidest sidemed, menstruaalanum või menstruaalpesu.

Keskkonnasäästlikkus ja isiklik heaolu ei pea olema üksteist välistavad vastandid. Nagu muud eluvaldkonnad on ka ilutööstus võtnud puhtama ja jätkusuutlikuma suuna, kuid üleminek raiskavalt ja saastavalt tootmiselt on aeglane ja vajab tarbijate tuge. Tehes targemaid ja keskkonnasõbralikumaid valikuid saame anda tootjatele signaali, mida neilt tegelikult ootame ja mida enam mingil juhul ei aktsepteeri. Üksikindiviidide väikesed sammud võivad tunduda kasutuna, kuid kui sellega liitub järjest suurem hulk inimesi on sellel arvestatav jõud, mida ei saa enam ignoreerida.

(1) “Skincare Chemicals and Marine Life.” National Oceanic and Atmospheric Administration. (2) Wilcox, Chris, Erik Van Sebille, and Britta Denise Hardesty. “Threat of plastic pollution to seabirds is global, pervasive, and increasing.” Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America. 2015. (3) Savoca, Matthew S., Alexandra G. McInturf, Elliott L. Hazen. “Plastic ingestion by marine fish is widespread and increasing.” Global Change Biology. 2021. (4) Chemicals of Concern – Campaign for Safe Cosmetics (5) 18 Ingredients a Clean Cosmetic Chemist Would Avoid. Byrdie.com (6) The Toxic Twelve Chemicals and Contaminants in Cosmetics. EWG.org (7) “Facts and Statistics About Animal Testing.” PETA.

Jaga seda artiklit:

Lisa kommentaar