You are currently viewing Seep – korduma kippuvad küsimused

Seep – korduma kippuvad küsimused

Vastused seebiga seotud enamlevinud küsimustele.

Mis on seep?

Seep on universaalne ja laia kasutusvaldkonnaga puhastusvahend, mille toimeaineks on loomset, taimset või mineraalset päritolu (looduslikud) rasvhapete soolad. Seep võib olla nii vedelal kui ka tahkel kujul. Kaasajal ja eriti tavakäibes nimetatakse tihtipeale seebiks ka erinevate sünteetiliste puhastusainete (inglise keeles syndetsynthetic detergent) baasil valmistatud käte- ja kehapesuks mõeldud puhastusvahendeid (näiteks Dove, Palmolive ja teised sarnased laiatarbe pesuvahendid), mis regulatoorselt tegelikult ei kuulu üldse seebi nimetuse alla (inglise keeles kasutatakse selliste puhastusvahendite kohta termineid cleansing bar või beauty bar).

Milliseid erinevaid seebiliike on olemas?

Seebi kasutusvaldkond on väga lai ulatudes isiklikust hügieenist kuni tööstusliku kasutuseni puhastus- ja lisaainena. Kasutusvaldkonnast ja -eesmärgist lähtuvalt võib eristada mitmeid erinevaid seebiliike. Kosmeetiline- ja tualettseep on mõeldud isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks alates kätepesust kuni kehahoolduseni. Kosmeetilise ja -tualettseebi alaliikidena võib eraldi eristada nö. funktsionaalseid seepe – käte pesemiseks mõeldud käteseep, näo pesemiseks näoseep, keha pesemiseks kehaseep, jalgade eest hoolitsemiseks jalaseep, spetsiaalset väikelastele mõeldud beebi- ja lasteseep, raseerimiseks mõeldud raseerimisseep, habeme pesemiseks habemeseep jne. Juuste pesemiseks on mõeldud juusteseep. Erinevate nahahaiguste leevendamiseks ja ravimiseks sobivad spetsiaalse formuleeringuga raviseebid. Majapidamises puhastusvahendina on kasutatavad nõude pesemiseks mõeldud nõudepesuseep, pesu pesemiseks mõeldud pesuseep ja üldiseks puhastuseks mõeldud majapidamisseep.

Samuti võib seepe liigitada koostise ja retsepti järgi. Üks lihtsamaid ja pikema traditsiooniga seepe maailmas on ilmselt oliiviõliseep, millest tuntumad on Süürias valmistatav loorberimarjaõli lisandiga Aleppo seep, vähemalt 72% oliiviõli sisaldusega Prantsusmaal Marseille piirkonnas valmistatav Marseille seep ning Hispaania päritolu külmprotsessi meetodil valmistatav Castile seep. Loomsetest piimadest valmistatud seepidena on tuntud näiteks kitse-, eesli- ja kaamlipiimaseebid. Lambavillast kogutud lanoliiniga rikastatud seep on tuntud kui lanoliinseep, vilditud villast ümbrisega seep aga kui villaseep. Lisades seebi koostisesse puutõrva on tulemuseks tõrvaseep, turbast saab turbaseepi ning savist saviseepi.

Millest seep koosneb?

Kodustes tingimustes kasutatavad tualett- ja majapidamisseebid koosnevad taimset või loomset päritolu rasvhapete sooladest (taimne või loomne rasvaine või õli, mida on töödeldud aluselise lahusega, enamasti naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi või kaaliumhüdroksiidiga vedelseebi puhul), millele on juurde lisatud vett ning vajadusel ka erinevaid lisaaineid (glütseriin, erinevad taimsed eeterlikud õlid, parfüüm, vahuaine, taimsed ürdid ja võided, mineraalsed savid, meditsiinilistes seepides erinevad toimeained jne).

Kuidas seepi valmistatakse?

Seep valmib spetsiaalse keemilise protsessi käigus, mida nimetatakse seebistamiseks (inglise keeles saponification). Seepi võib valmistada nii tööstuslikult kui ka käsitsi, külm- või kuumprotsessi meetodil. Rasvainele lisatakse aluseline lahus (naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahus veega), mis reageerides rasvainega moodustab hüdrolüüsi käigus vastava rasvhappe soola. Kõrvalainena tekib glütseriin, mille võib eemaldada (enamus tööstuslike seepide puhul) või jätta pehmendus- ja niisutusainena seepi (enamus käsitööseepide puhul). Soovi korral lisatakse lisaained nagu taimsed eeterlikud õlid, mineraalsed savid, taimsed ürdid ja võided jmt. Seep on valmis, kui kogu valmistamiseks kasutatud alus on rasvainega ära reageerinud (kuna see on söövitava toimega, siis valmis seep ei tohi alust sisaldada). Selleks, et kogu alus ära reageeriks on erinevate õlide ja rasvade kasutamiseks välja arvutataud nende spetsiaalne kogus, mis on vajalik kasutatava aluselise lahuse ära reageerimiseks. Seepi võib valmistada ka rasvaine liiaga (see tähendab, seda on rohkem kui on vaja kogu aluse ära reageerimiseks)(inglise keeles superfatted soap), mis on tänu täiendavale õlide ja rasvade sisaldusele nahale leebem ja niisutavam.

Külmprotsessi puhul valatakse valminud segu vormidesse ning jäetakse tahkenema ja järelvalmima, mis koostisest olenevalt võib kesta paarist nädalast mõne kuuni. Kuumprotsessi meetodi puhul kiirendatakse seebistumise protsessi kuumutamise abil ning seep ei vaja pikka järelvalmimisperioodi.

Mis vahe on kuum- ja külmprotsessi meetodil valmistatud seepidel?

Kuum- ja külprotsessi meetodil valmistatud seepide peamiseks erinevuseks ongi valmistamismeetodist tulenevad erisused, millest on lähemalt kirjutatud eelmise küsimuse vastuses. Kuid lisaks erinevale valmistamismeetodile on kuumprotsessi meetodil valmistatud seebid ka veidi kõvema struktuuriga, mistõttu jätkub neid pikemaks ajaks.

Mis vahe on vedelal ja tahkel seebil?

Vedela ja tahke seebi peamisteks erinevusteks on erinev formaat ja koostis. Vedelseebid on enamasti valmistatud kaaliumhüdroksiidi, tahked seebid naatriumhüdroksiidi baasil. Lisaks on vedelseebis suurem vee sisaldus, mistõttu on vedelseebid reeglina ka keerulisema koostisega, sisaldades lisaks toimeainele ka säilitusaineid, pindaktiivseid aineid, emulgaatoreid, vahuaineid, värvi- ja lõhnaaineid ning ph regulaatoreid. Tahke seep on seevastu märksa lihtsama koostisega (lihtsama seebi puhul vaid 2-3 koostisosa).

Mis vahe on looduslikul ja sünteetilisel seebil

Looduslik seep on 100% loodusliku koostisega seep, mis on valmistatud seebikivi ehk naatriumhüdroksiidi ja taimsete õlide (oliivi-, kookos-, palmi päevalille jt õlid) või loomsete rasvade baasil. Sünteetiline seep on loodusliku seebi edasiarendus, olles tegelikult seebilaadne toode. Inglise keeles nimetatakse selliseid seepe sihilikult erinevate terminitega nagu cleansing barbeauty bar jne, et eristada neid looduslikust seebist. Sünteetilised seebid on valmistatud sünteetilise pesuaine baasil, milleks enamasti on erinevad sulfaadid nagu sodium laureth sulfatesodium lauryl sulfateammonium lauryl sulfate. Siia hulka kuuluvad enamus tööstuslikult valmistatud nii-öelda laiatarbe seepe (Dove, Palmolive, Nivea, Fa jne).

Loe pikemalt artiklist: Looduslik seep vs sünteetiline seep

Kuidas seep toimib?

Seep toimib emulgaatorina ehk seob omavahel erinevaid vedelikke. Seebis sisaldub erilise molekullarse ehitusega pindaktiivne pesuaine eraldab puhastavalt pinnalt lahtised mikromolekulid (mustus, mikroorganismid, õlid) ning moodustab nende ümber vee molekulide kaasabil keralaadse suletud struktuuri ehk mitselli, mis kapseldab mustuse ja mikroosakesed endasse. Muidu vees mittelahustuvad molekulid muutuvad seeläbi lahustuvaks ning on seetõttu kergemini eemaldatavad.

Loe pikemalt artiklist: Kuidas seep toimib?

Kas seep võib olla nahale kahjulik?

Põhimõtteliselt on kõik pesuained rohkem või vähem nahka ärritava toimega. Väga palju oleneb ka pesuvahendi kasutamisviisist ja iga inimese personaalsest naha spetsiifikast. Õigetest koostisosadest (eelistatult looduslikest) ja õigesti valmistatud seep ei ole tavapärase kasutuse juures nahale kahjulikum kui näiteks vedelseebi või dušigeeli kasutamine. Vastupidi, teadusuuringud (loe inglise keeles pikemalt siit) on näidanud, et keerulise koostisega ja sünteetilise pesuaine baasil valmistatud pesuvahendid võivad nahale olla kahjulikumad ja koormavamad kui lihtsa koostise ja looduslikest koostisosadest valmistatud seep.

Seebi valmistamiseks kasutatud naatriumhüdroksiidi ei tasu seebi koostisainena karta, sest õige formuleeringu ja valmistamismeetodi puhul seda valmisseebis enam ei sisaldu. Ka seebi aluseline ph tase ei oma naha heaolu seisukohalt erilist mõju, sest naha loomulik ph-tase taastub kiiresti (loe inglise keeles pikemalt siit). Siinjuures tuleb rõhutada, et ka näiteks vee ph-tase on naha loomulikust ph-tasemest kõrgem. Küll aga võib nahale kahjulik olla liiga sage pesemine ja seda nii seebiga kui ka ilma seebita.

Kas seep võib tekitada nahaärritusi?

Kuigi enamus inimestele ei põhjusta seebi igapäevane regulaarne kasutamine mingeid probleeme ja on täiesti ohutu, siis tundliku ja kergesti ärrituva või allergilise naha puhul tuleks seebi valikul selle koostisele suuremat tähelepanu põõrata. Nahasõbralikumad on seebid, milles on kasutatud leebemaid pesuaineid (nt oliiviõli soolad) ning võimalikult vähe koostisosasid. Allergiate korral tuleks jälgida, et seep ei sisalda tuntud allergeene (näiteks tsitraal, geraniool, tsitronellool jt lõhnaained).

Kas seepi võib kasutada keha pesemiseks?

Jah, loodusliku koostisega seep sobib suurepäraselt ka keha pesemiseks ja on hea alternatiiv sünteetilise koostisega ja plastpakendis dušigeelile.

Seebi ja dušigeeli võrdlusest loe pikemalt artiklist: Dušigeel vs seep – kumba eelistada ja miks?

Kui hügieeniline on tahke seep?

Tahke seep ei ole kuidagi vähem hügieenilisem kui kinnises dosaatoris vedelseep. Mõte, et tahke seep võiks olla ebasanitaarne tuleb otseselt selle kasutusviisist. Erinevalt vedelseebist on tahkel seebil selle kasutamisel otsekontakt puhastatava pinnaga. See tekitabki mõtte seebi pinnale jäävast mustusest ja bakteritest. Erinevad teadusuuringud on aga tõestanud, et isegi kui seebi pinnale tekivad bakterid, ei jõua need organismi, vaid uhutakse seebi kasutamisel veega minema. Kui natuke põhjalikumalt mõelda, siis seebi eesmärk ongi puhastamine. Seep toimib mustuse osakesi ja mikroorganisme seebimolekulidega sidudes ning seejärel need veega minema uhtudes. Kartus, et tahke seep võiks olla antisanitaarne või levitada haigusi on seega asjatu ning ei pea tegelikkuses paikka.

Kui kaua seep säilib?

Õigetes ja sobivates hoiustamistingimustes võib seep kasutuskõlblikuna säilida väga pikka aega (aastaid kui mitte aastakümneid). Mõnevõrra oleneb säilivus ka seebi koostisest. Loomsete koostisosadega (loomsed rasvad, piimad jmt) või kõrgema puuviljalise sisaldusega seepide säilivusaeg on lühem kui näiteks üksnes taimsete õlide baasil valmistatud seepidel.

Kas seep võib halvaks minna?

Põhimõtteliselt ei. Seep säilitab oma põhifunktsiooni, so puhastamine, ka peale säilitusaja lõppemist. Seebi aluseline pH tase ei ole eriti soodus bakterite vohamiseks. Külla aga võib aja jooksul muutuda seebi väljanägemine ja lõhn, mis võivad muutuda ebaatraktiivseks (valge sade või kollakas-oranžid plekid seebil, lõhna kadumine või muutumine), kuid see iseenesest ei pruugi halvenda seebi puhastusvõimet.

Kuidas seepi hoiustada, et see kauem kestaks?

Et seep kauem säiliks võiks seda hoiustada kuivas, jahedas ja pimedas. Jahedam temperatuur aitab säilitada seebi aroomi, samal ajal kui otsese päikesavalguse eest hoidmine aitab säilitada seebi väljanägemist (kui seep on lahtiselt).

Kasutusel olevat seepi tuleks eelkõige hoida kuivas, vältida liigset niiskust ja vedeliku kogunemist seebialusele. Liigne niiskus ja vedelik lagundavad seepi, mistõttu ei ole hea seda hoida pidevas niiskes keskkonnas. Hea oleks, kui seep saaks kasutamisejärgselt kiiresti kuivada.

Artiklit täiendatakse jooksvalt. Kui sul on küsimusi, millele siit vastust ei leidnud, jäta kommentaar või kirjuta meile info@seebipood.ee.

Jaga seda artiklit:

Lisa kommentaar