Plastik (ja eriti ühekordsed plastpakendid) on kiiresti muutumas kaasaja üheks teravamaks globaalseks keskkonnaprobleemiks. 20. sajandi ühest suurimast innovatsioonist on tänaseks saanud üleüldine probleem ja reaalne oht paljude maailma ökosüsteemide jätkusuutlikkusele.
Kosmeetikatööstuse plastisõltuvus
Plasti (sh märkimisväärselt ka plastikprügi) tootmine on viimaste aastakümnete jooksul kasvanud plahvatuslikult. Maailma Majandusfoorumi andmetel on viimase 50 aasta jooksul maailma plasti tootmine kasvanud enam kui kakskümmend korda, 15 miljonist tonnist 1964. aastal 311 tonnini 2014. aastal, millest 26% moodustab plastpakendite tootmine. Prognooside kohaselt on trendi jätkudes 2050. aastaks maailma ookeanides rohkem plastikut kui kalu. (1)
Siinkohal tahaks rõhutada, et probleem pole plastis kui materjalis vaid selle kasutamises valedel eesmärkidel. Kindlasti ei sobi plast ühekordseks või lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud esemete, sealhulgas pakendite valmistamiseks. Seda põhjusel, et plasti lagunemine looduslikes tingimustes võib võtta kümneid kui mitte sadu aastaid.
Kosmeetikatööstusel, oma suuremalt jaolt plastpakendis toodetega, on maailma plasti tootmises ja plastireostuse tekitamisel märkimisväärne roll. Minge mistahes poodi või supermarketisse ja leiate eest meetrite kui mitte kümnete meetrite jagu riiuleid plastikusse pakendatud kosmeetika-, hügieeni ja ilutooteid. Alternatiive on seejuures niivõrd vähe, et tarbijal praktiliselt puudub valikuvõimalus plastivabade toodete näol.
Plastpakendi probleem ei puuduta üksnes suuri laiatarbe brände. Kuidagi eriti muserdavalt mõjuvad nn ökobrändid, kes kas teadmatusest või kulude kokku hoiu tõttu oma muidu suurepäraseid looduslike tooteid plastpakendisse pakendavad. Plast ei ole öko. Seda on lihtne ja odav valmistada, kuid kahjuks pole see kuigi keskkonnasõbralik. Tootjad ise teavad seda väga hästi, aga keelduvad probleemiga tegelemast, sest nii on neile lihtsam ja lõppkokkuvõttes ka odavam. Kaitsmaks oma öko staatust toovad nad välja, et nende plastpakendid on lihtsasti taaskäideldavad. Kahjuks pole plasti puhul ka taaskäitlemine kuigi hea lahendus.
Plast pole kunagi olnud lihtsasti taaskäideldav (vähemalt praktikas mitte). Vaid väike kogus (keskmiselt 14%) kogu toodetavatest plastpakenditest jõuab ringiga taaskäitlusesse. Suurem osa (keskmiselt 40%) läheb ümbertöötlemise asemel hoopis prügimäele või halvimal juhul (keskmiselt 32%) leiab tee loodusesse, kuhu jääb kümneteks ja sadadeks aastateks. Taaskäitlusse jõudnud plastist omakorda vaid 2% on võimalik ümbertöödelda ilma kadudeta. Ülejäänud 12% töödeldakse ümber kadudega või väiksema kvaliteediga plastikuks. Plasti ei ole võimalik lõpmatult ümbertöödelda. Varem või hiljem lõpetab ka taaskäideldud plast oma teekonna prügimäel või halvemal juhul looduses. Ükski nimetatud tsenaariumitest pole paraku kuigi keskkonnasõbralik ega jätkusuutlik. (1)
Alternatiivsed lahendused plastpakendile
Millised on alternatiivid? Ilmselgelt väga head alternatiivid täna puuduvad, kuid see ei ole põhjus probleemiga mitte tegelemiseks. Vastutustundliku tootja jaoks on alternatiivid alati olemas, vaja on need vaid üles leida ja enda jaoks sobivaks kohaldada.
Pakendite valmistamiseks sobivad kõige paremini materjalid, mis on biolagunevad või korduvalt, kadudeta ja lihtsasti ümbertöödeldavad. Paljudel juhtudel võib olla heaks lahenduseks paberist, kartongist või lainepapist pakendi kasutamine, mida on tunduvalt lihtsam taaskäidelda ning mille toksiline mõju loodusele on tunduvalt väiksem kui plastil. Samuti on juba väljatöötatud erinevaid taimsetest koostisosadest valmistatud bioplasti lahendusi. Uued lahendused võivad küll olla kallimad, kuid puhta elukeskkonna ja jätkusuutlikkuse nimel ei saa ükski kulu olla liiga suur.
Parim alternatiiv oleks seejuures täielik pakendist loobumine. Ilmselgelt pole see võimalik kõikide toodete puhul, kuid kahtlemata peaksid tootjad oma pakenditele senisest märksa rohkem tähelepanu pöörama ning lõpuks mõistma, et pakend on toote osa. Loodussõbralikku toodet ei ole mõtet valmistada plastpakendis, sest see lihtsalt ei ole loodussõbralik.
Mida saab tarbija teha plastireostuse vähendamiseks?
Plastpakendite probleem ei ole üksnes ettevõtete, valitsuste ja seadusandlike organisatsioonide vaid otseselt ka tarbijate vastutus. Ettevõtjad toodavad seda, mida ostetakse. Tarbijatel on võimalik oma ostukäitumisega tootjaid survestada. Tundub naiivne? Fakt on see, et me kõik oleme selle maailma kaasloojad ja oma valikute ja käitumisega defineerime maailma tahtlikult või tahtmata. Vastutusest kõrvale hiilimine või kellegi teise peale edasi lükkamine ei ole kunagi lahendus.
Oma oste sooritades tasub alati hoolega järele mõelda, milline on sinu ostu laiem mõju, sealhulgas mõju keskkonnale. Kas tõesti oled nõus osalema ja andma oma panuse puhta looduskeskkonna hävitamisele? Iga ostetud plastpakendiga me ometi just seda teeme. Ja ei, see ei ole vaid üks ese, vaid sajad miljonid esemed miljonitelt inimestelt. Ja nii iga päev. Võibolla saaks ka teisiti?
Leia endas see julgus öelda ei plastpakendile, et valida mõni parem ja keskkonnasõbralikum alternatiiv. Isegi kui see tähendab millestki heast ja juba järeleproovitust loobumist. Võid arvata, et ühena miljonitest, ei ole sinu häälel ja käitumisel erilist mõju. Eriti kui teised ümberringi jätkavad vanaviisi. Aga sa eksid. Sinu häälel ja eeskujul on alati mõju, tihtipeale suurem, kui sa ise arvata oskad.
(1) The New Plastics Economy. Rethinking the future of plastics. (2016) World Economic Forum. http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_New_Plastics_Economy.pdf
Jaga seda artiklit:
